Viha on emotsionaalne seisund, mille intensiivsus võib varieeruda ärrituvusest raevuni. See põhjustab nii füsioloogilisi kui ka bioloogilisi muutusi – vererõhk tõuseb ning ka hormoonide ja adrenaliini tase tõuseb. Viha võib olla nii sisemiste kui ka väliste tegurite tulemus. Me võime tunda viha kellegi või olukorra vastu, kuid me võime seda tunda ka enda suhtes. Viha võib vallanduda ka varasemate traumakogemuste või muude mälestuste tõttu, mida varem pole töödeldud.
Viha, nagu kõik emotsioonid, mängib olulist rolli eneseregulatsioonis. See on märk sellest, et keegi on ületanud meie piirid. Viha aitab meil ka end kaitsta. Mõnikord võib viha taga olla teine emotsioon, mida me ei pruugi soovida tunda.
Viha on loomulik reaktsioon ohule. See võib viia inimesi agressiivsete tunnete ja käitumiseni, mis aitavad meil võidelda ja end kaitsta olukordades, kus meid rünnatakse. Inimesed kasutavad viha talitsemiseks erinevaid teadlikke ja alateadlikke viise. Mõned inimesed väljendavad seda otse ja spontaanselt, kui see tekib. Teised on harjunud seda alla suruma ja pöörama viha enda vastu. Kolm peamist toimetuleku mehhanismi on selle väljendamine, tagasihoidmine ja rahunemine. Viha konstruktiivne väljendamine nõuab enesekindlat suhtlemist. On oluline väljendada oma vajadusi selgelt ja viisakalt. Kui viha ei väljendata õigel hetkel, võib see pikemas perspektiivis viia vaenulikkuseni. Alla surutud viha võib samuti põhjustada terviseprobleeme. Kui emotsiooni töödeldakse ja väljendatakse tervislikul viisil, saab inimene rahuneda.
Leia viise pinge vabastamiseks. Võid proovida hingamisharjutusi. Allpool on mõned näited:
Füüsiline aktiivsus
Proovi leida viise oma viha füüsiliseks väljendamiseks ilma ennast või teisi kahjustamata. Sa võid trampida jalgadega või lamada ja lüüa maad oma käte ja jalgadega. On oluline leida viis, mis ei kahjusta sind ega teisi. Sobiv viis on igaühe jaoks erinev – mõnele meeldib poks, teistele jooksmine. Leia endale kõige sobivam tegevus.
Mõtlemine
Pööra tähelepanu oma mõtetele. Me võime oma mõtetega viha intensiivistada. Proovi jälgida oma mõtteid ja kasuta teadveloleku tehnikaid, et luua veidi distantsi ja vaadelda neid suurema selgusega. Meie mõtted muutuvad tõenäoliselt mustvalgeks ja äärmuslikumaks, kui me oleme vihased.
Enesekehtestav suhtlemine
Viha on sõnum, et oluline väärtus on ohus või keegi on meie piire ületanud. Seetõttu on oluline kindlaks teha, millised on meie konkreetsed vajadused, ja seejärel neid selgelt väljendada “mina-sõnumiga” ilma teisi süüdistamata või ründamata