Kroonilist valu on tunnustatud kui valu, mis püsib pärast normaalset paranemisaega ja millel ei pruugi alati olla tuvastatavat põhjust. Tavaliselt peetakse valu krooniliseks, kui see kestab või kordub rohkem kui 3 kuni 6 kuud. Valu kui hoiatav signaal kaitseb inimest ja tema elu, kui valu on ägedas faasis, kuid kui see muutub püsivaks, kaob hoiatusfunktsioon. Igasugune valu võib muutuda krooniliseks ja kesta kuid või isegi aastaid. See võib kaduda ja taas ilmneda. Valu on universaalne nähtus ja igaüks kogeb seda erinevalt. Teistel võib olla raske mõista inimese valu, kes sellest kannatab, ja intensiivsust võib väljastpoolt kergesti alahinnata. Valu kannataja võib kogeda vastupanu oma kehale ja igapäevaste tegevuste sooritamine võib olla tõsiselt häiritud. Inimesed tunnevad väga sageli, et nad on kaotanud kontrolli oma elu üle ja et nad pole ühiskonnale kasulikud. Mõnikord tunneb inimene, et teda ei kuule teised ja valu kogemust võidakse nende poolt valesti mõista.
Kroonilisel valul võivad olla erinevad põhjused: pidev koekahjustus (nt kaugelearenenud vähk), neuroloogilised haigused (nt hulgiskleroos), degeneratiivsed haigused (nt artriit) ja paljud teised. Mõnel juhul on kroonilise valu põhjus teadmata – eriti kui vigastus, mis algselt valu põhjustas, on paranenud.
Valu kui nähtust on raske mõista; lisaks füsioloogilistele teguritele hõlmab see ka emotsionaalseid, kognitiivseid, sotsiokultuurilisi, käitumuslikke ja psühholoogilisi aspekte.
Valu tajutakse ajus, peamiselt ajukoores. Valutee on järgmine:
Keskne närvisüsteemis on keeruline valu reguleerimise süsteem, mis toimib hästi normaalses olukorras. Meie keha saadab pidevalt signaale erinevate aistingute kohta, kuid mitte kõik signaalid ei jõua ajju: rohkem kui 70% signaalidest jääb seljaajju. Neid signaale summutavad närviteed, mis laskuvad seljaaju tagumisse ossa, ning ka neurotransmitterid, mis inhibeerivad valusignaalide edasikandumist. Kui süsteemis on rike, läbivad ka “ohutud” signaalid ja neid tõlgendatakse valuna. Aine halli massi hulk ajus hakkab vähenema, kui valu kestab pikka aega. Need muutused toimuvad üsna kiiresti isegi pärast 3-kuulist valutsüklit. Liigne surve närvisüsteemis võib olla püsiv ja nii tekib nõiaring valu ja närvisüsteemi vahel.
Otsige usaldusväärset teavet
On väga oluline saada piisavat teavet valu kohta. Valu juhtimine võib olla emotsionaalselt raskem, kui selle põhjus on teadmata. Eestis on olemas valu assotsiatsioon kus saate lisateavet valu juhtimise kohta.
Füüsiline puudutus
Silitused, kallistused ja hellitused stimuleerivad meelt erineval viisil. Puudutamine ja massaaž rahustavad keha ja vähendavad stressihormooni kortisooli vabanemist, alandavad vererõhku ja aitavad stressi ületada.
Rääkige oma tunnetest
Tunded võivad meie tervisele suurt mõju avaldada. Kuigi positiivne mõtlemine annab meile jõudu, on oluline jätta ruumi ka negatiivsetele tunnetele. Paljud kroonilise valuga inimesed suruvad oma tunded alla, et kaitsta ennast või teisi negatiivsete emotsioonide eest. On oluline väljendada igasuguseid tundeid, et need ei tekitaks kehale pingeid.
Teadvelolek
Teadvelolek on meditatsiooniviis, mis õpetab meid olema avatud, heatahtliku, uudishimuliku ja vastuvõtliku suhtumisega iseendasse, ellu ja tunnetesse. Siit leiate mõned teadveloleku tehnikad.
https://www.mindful.org/mindfulness-meditation-guided-practices/