Acceptance and Commitment Therapy, laialdaselt tuntud kui ACT (hääldatakse nagu sõna “act”), on psühhoteraapia vorm, mis põhineb käitumisteadustes ja teadveloleku põhimõtetes. See keskendub inimeste abistamisele psühholoogilise paindlikkuse arendamisel—võimele olla hetkes kohal, avatud ja eluga seotud, isegi silmitsi raskete mõtete ja emotsioonidega. Erinevalt traditsioonilistest kognitiiv-käitumuslikest lähenemistest, mis püüavad negatiivseid mõtteid vaidlustada või muuta, julgustab ACT inimesi oma sisemisi kogemusi hindamatult jälgima ja aktsepteerima.
ACT-i keskmes on teadveloleku harjutused. Need ei ole lihtsalt lõõgastustehnikad; need on hoolikalt kujundatud praktikad, mis arendavad teadlikkust praegusest hetkest. Kliendid õpivad märkama oma mõtteid, tundeid, kehalisi aistinguid ja tõukeid, kui need tekivad, ilma et nad püüaksid neid maha suruda või vältida. Eesmärk ei ole stressi kõrvaldamine, vaid meie suhtumise muutmine sellesse. See nihkumine—vastupanust avatusele—võib olla sügav. See aitab inimestel vabaneda kurnavast tsüklist, kus võideldakse oma sisemiste kogemustega, ja selle asemel luua ruumi nende kohalolekuks, ilma et nad oleksid ülekoormatud.
Üks ACT-i kõige võimsamaid elemente on väärtuste selgitamine. Teraapias juhendatakse kliente uurima, mis neile tõeliselt tähtis on sügaval, isiklikul tasandil. Need väärtused võivad hõlmata selliseid asju nagu ausus, kaastunne, loovus, peresidemed või sotsiaalne õiglus. Erinevalt eesmärkidest, mida saab saavutada ja kontrollida, on väärtused püsivad suunad—nagu kompass, mis aitab elus liikuda isegi emotsionaalsete tormide ajal. Kui inimesed saavad oma väärtustest selgeks, saavutavad nad eesmärgitunde ja suuna, mis ulatub kaugemale ajutistest emotsionaalsetest seisunditest.
Sellest selgusest ilmneb pühendunud tegevus—ACT-i käitumuslik komponent. Kliendid hakkavad astuma samme, isegi väikeseid, elamiseks oma väärtustega kooskõlas. See võib tähendada raske vestluse pidamist, ammu maha jäetud kirge järgides või suhete piiride seadmist. Need tegevused on tihti ebamugavad, sest need nõuavad astumist haavatavusse ja ebakindlusse. Kuid aja jooksul edendavad need elu, mis tundub autentsena ja tähendusrikkana.
On oluline märkida, et ACT võib olla emotsionaalselt intensiivne. Raskete mõtete, valusate mälestuste või ebamugavate emotsioonidega silmitsi seismine ei ole lihtne. See nõuab julgust ja ausust. Kuid see pakub ka midagi, mida paljud kliendid kirjeldavad vabastavana: vabadust lõpetada vältimine ja alustada elamist. Kui me õpime oma sisemise ebamugavusega koos eksisteerima ja siiski edasi liikuma viisil, mis peegeldab meie väärtusi, hakkab elu tunduma täiuslikum ja rohkem kooskõlas.
Selle asemel, et püüelda valuvaba eksistentsi poole, aitab ACT meil arendada võimet elada rikkalikumalt, isegi koos valuga. Ja maailmas, kus vältimisest saab sageli vaikimisi toimetuleku strateegia, õpetab ACT õrnalt, et tervenemise tee võib peituda vastupidises—pöördudes oma sisemaailma poole uudishimu, kaastunde ja tegutsemisvalmidusega.