Acceptance and Commitment Therapy, laialdaselt tuntud kui ACT (hääldatakse nagu sõna “act”), on psühhoteraapia vorm, mis põhineb käitumisteadusel ja teadveloleku põhimõtetel. See keskendub sellele, et aidata inimestel arendada psühholoogilist paindlikkust—võimet jääda kohalolevaks, avatud ja eluga seotud ka raskete mõtete ja emotsioonide korral. Erinevalt traditsioonilistest kognitiiv-käitumuslikest lähenemisviisidest, mis püüavad negatiivseid mõtteid vaidlustada või muuta, julgustab ACT inimesi vaatlema ja aktsepteerima oma sisemisi kogemusi ilma hinnanguteta.
ACTi keskmes on teadveloleku harjutused. Need pole lihtsalt lõdvestustehnikad; need on hoolikalt loodud praktikad, mis arendavad teadlikkust hetkeolukorrast. Kliendid õpivad oma mõtteid, tundeid, kehalisi aistinguid ja impulsse märkama nende tekkimisel, ilma et nad püüaksid neid maha suruda või vältida. Eesmärk ei ole stressi kõrvaldamine, vaid suhtumise muutmine sellesse. See nihe—vastupanust avatuseks—võib olla sügav. See aitab inimestel vabaneda kurnavast sisemiste kogemuste vastu võitlemise tsüklist ja selle asemel luua ruumi nende olemasoluks, ilma et nad oleksid ülekoormatud.
Üks ACTi kõige võimsamaid elemente on väärtuste selgitamine. Teraapias juhendatakse kliente uurima, mis on neile tõeliselt tähtis sügaval, isiklikul tasandil. Need väärtused võivad hõlmata selliseid asju nagu ausus, kaastunne, loovus, pereühendus või sotsiaalne õiglus. Erinevalt eesmärkidest, mida saab saavutada ja maha kriipsutada, on väärtused püsivad suunad—nagu kompass, mis aitab elu navigeerida ka emotsionaalsete tormide ajal. Kui inimesed saavad oma väärtustest selgeks, omandavad nad eesmärgi ja suuna, mis ületab ajutised emotsionaalsed seisundid.
Sellest selgusest tekib pühendunud tegevus—ACTi käitumuslik komponent. Kliendid hakkavad astuma samme, ka väikeseid, elamaks kooskõlas oma väärtustega. See võib tähendada raske vestluse pidamist, ammu unustatud kirguse järgimist või suhetes piiride seadmist. Need tegevused on sageli ebamugavad, sest need nõuavad astumist haavatavusse ja ebakindlusse. Kuid aja jooksul soodustavad need elu, mis tundub autentselt ja tähendusrikkalt.
Oluline on märkida, et ACT võib olla emotsionaalselt intensiivne. Häirivate mõtete, valulike mälestuste või ebamugavate emotsioonide otsene vastamisi seismine pole lihtne. See nõuab julgust ja ausust. Kuid see pakub ka midagi, mida paljud kliendid kirjeldavad kui vabastavat: vabadust lõpetada vältimine ja alustada elamist. Kui õpime oma sisemise ebamugavusega koos eksisteerima ja liikuma edasi viisil, mis kajastab meie väärtusi, hakkab elu tunduma täielikum ja kooskõlas.
Selle asemel, et püüelda valutute eksistentsi poole, aitab ACT arendada võimet elada rikkalikult, isegi valuga. Ja maailmas, kus vältimisest saab sageli vaikimisi toimetuleku strateegia, õpetab ACT leebelt, et tervenemise tee võib peituda vastupidises—pöördudes meie sisemise maailma poole uudishimu, kaastunde ja valmidusega tegutseda.