Motivatsiooniline intervjueerimine (MI) on koostööpõhine ja kliendikeskne lähenemine, mis on loodud aitama inimestel uurida ja lahendada ambivalentsust muutuste suhtes. Kliiniliste psühholoogide William R. Milleri ja Stephen Rollnicki poolt välja töötatud MI on eriti tõhus neile, kes pole kindlad oma elus muudatuste tegemise suhtes, olgu see siis käitumise, harjumuste või elueesmärkide osas. MI peamine eesmärk on aidata klientidel tuvastada oma motivatsioonid muutusteks ja anda neile jõudu astuda samme soovitud tulemuste saavutamiseks.
Motivatsioonilise intervjueerimise käigus toimib terapeut pigem juhina kui autoriteetse figuurina. Selle asemel, et klientidele öelda, mida nad peaksid tegema või pakkuda otseseid nõuandeid, kasutab terapeut peegeldavat kuulamist ja avatud küsimusi, et luua ruum, kus kliendid saavad oma mõtteid, tundeid ja püüdlusi väljendada. Nende tehnikate abil aitab terapeut kliendil uurida oma ambivalentsust muutuste suhtes, julgustades neid mõtlema nii tegutsemise põhjustele kui ka vastuargumentidele. See mitte-konfrontatiivne ja empaatiaga lähenemine võimaldab klientidel jõuda oma järeldustele selle kohta, mis on neile oluline, edendades autonoomia ja omanditunde tekkimist muutuste protsessis.
Peegeldav kuulamine on MI võtmeelement. Kuuldes hoolikalt kliendi vastuseid ja peegeldades tagasi seda, mida nad on öelnud, aitab terapeut kliendil oma mõtteid selgemalt kuulda. See protsess mitte ainult ei kinnita kliendi tundeid, vaid julgustab ka sügavamat enesereflektsiooni, aidates neil selgitada oma väärtusi, soove ja motivatsioone. Avatud küsimused, mis kutsuvad esile laiendamist ja eneseuurimist, mängivad samuti olulist rolli protsessis. Näiteks võib terapeut küsida, “Milline näeks teie elu välja, kui teeksite selle muudatuse?” või “Milliseid eeliseid ja väljakutseid näete selle eesmärgi saavutamisel?” Need küsimused julgustavad kliente kriitiliselt mõtlema oma eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike sammude üle.
Motivatsioonilises intervjueerimises julgustatakse kliente seadma konkreetseid, saavutatavaid eesmärke. Jagades suuremaid ambitsioone väiksemateks, hallatavateks sammudeks, saavad kliendid tõuke ja enesekindluse, et teha püsivaid muudatusi. Terapeut töötab koos kliendiga välja tegevuskava, mis sisaldab praktilisi samme, mida klient saab seansside vahel teha. Need eesmärgid on sageli kohandatud kliendi individuaalsetele oludele, väärtustele ja valmisolekule muutusteks, tagades, et need on nii realistlikud kui ka isiklikult tähenduslikud.
Üks motivatsioonilise intervjueerimise peamisi tugevusi on selle austus kliendi autonoomia vastu. MI ei ole seotud kliendi veenmise või survestamisega tegema otsuseid, milleks nad pole valmis; selle asemel juhib see neid leidma oma motivatsioone muutusteks. See lähenemine soodustab koostöösuhet, kus klient tunneb end toetatuna ja mõistetuna, mitte hinnatuna või vastandatuna. Kuna MI on mitte-konfrontatiivne, vähendab see vastupanu ja julgustab avatud, usalduslikku terapeutilist suhet.
Motivatsioonilist intervjueerimist kasutatakse laialdaselt erinevates terapeutilistes kontekstides, eriti sõltuvusravis, käitumise muutmises ja tervisega seotud käitumuslikes muutustes. See on eriti kasulik neile, kes on ambivalentsed või vastupanuvõimelised muudatuste tegemisele, kuna see austab kliendi tempot ja valmisolekut muutuda. Terapeudi roll on motiveerida ja tugevdada kliendi pühendumist positiivsete muutuste tegemisele, käsitledes samal ajal protsessi käigus tekkida võivaid kahtlusi või muresid.
Kokkuvõttes pakub motivatsiooniline intervjueerimine lugupidavat, empaatilist ja mittehinnangulist lähenemist, et aidata inimestel uurida oma motivatsioone ja seada tähenduslikke eesmärke. Keskendudes kliendi enda muutmise põhjustele, soodustab MI omanditunnet ja jõustamist, muutes inimestel lihtsamaks tegutseda ja saavutada soovitud muutused. Olgu tegemist sõltuvuse, isiklike eesmärkide või käitumuslike probleemidega, motivatsiooniline intervjueerimine pakub kaastundlikku ja tõhusat raamistikku muutuste ja isikliku kasvu hõlbustamiseks.