Nartsissism töökohal: Meeskonna ja individuaalne perspektiiv

Enesekindlus ja ambitsioonikus on igas töökohas väärtuslikud omadused. Kuid kui need muutuvad ulatuslikuks enesekesksuseks, empaatiavõime puudumiseks või pidevaks imetluse vajaduseks, kannatab meeskonnatöö. Siin tulevad esile nartsissistlikud jooned. Meeskondade jaoks on oluline mõista, kuidas neid hallata; üksikisikute jaoks on sama oluline õppida tasakaalustama isiklikku ajendit koostööga.

Kuidas nartsissism töökohal välja näeb ja selle mõju meeskonnale

Professionaalses keskkonnas võivad nartsissistlikud kalduvused ilmneda järgmiselt:

• Grupisaavutuste eest tunnustuse vastuvõtmine.
• Kollegide panuse ignoreerimine või vähendamine.
• Pideva tunnustuse otsimine juhtidelt või kolleegidelt.
• Kaitsev reageerimine tagasisidele

Mitte iga enesekindel kolleeg pole muidugi “nartsissist,” kuid korduvad mustrid võivad tekitada pingeid meeskonna keskkonnas.

Järelevalveta nartsissistlik käitumine võib viia:

• Vähendatud usalduse ja psühholoogilise turvalisuseni.
• Konfliktide eskaleerumiseni.
• Madalamale meeskonna moraalile ja motivatsioonile.
• Suuremale voolavusele, kuna tugevad panustajad võivad lahkuda.

Nõuanded nartsissistlike joontega inimestele

Oluline on tunnistada, et tugevalt enesekesksetel isikutel ei ole see joon olemuslikult “veaks”. See kujuneb tihti vastusena varajastele kogemustele või traumale (1). Teraapia ja eneserefleksioon võivad aidata luua tervislikumaid strateegiaid koostööks. Kui tunned mõnda neist kalduvustest endas ära, on olemas viise, kuidas neid konstruktiivselt hallata:

• Paus enne rääkimist: veendu, et teised on lõpetanud, enne kui jagad oma arvamust.
• Tunnusta kolleege: tõsta esile meeskonna panust koosolekutel ja e-kirjades.
• Otsi tagasisidet proaktiivselt: küsi, “Kuidas minu lähenemine teie tööle mõjus?”
• Harjuta perspektiivide võtmist: küsi endalt, “Kuidas see otsus meeskonda mõjutab?”
• Suuna ambitsioon positiivselt: kasuta enesekindlust, et inspireerida ja juhendada teisi, mitte neid domineerida.
• Pööra tähelepanu oma päästikutele: kaitsvad reaktsioonid tulevad tihti ebakindlusest; teadlikkus aitab valida rahulikuma vastuse.
• Mäleta suuremat pilti: püüdlus olla “parim” meeskonna soorituse arvelt ei ole pikas perspektiivis mõistlik.
• Nauti kuulumist gruppi: püüa hinnata tunnet olla osa meeskonnast ja mõtle, kuidas saad aidata igal liikmel end turvaliselt ja kaasatuna tunda.
• Pööra tähelepanu väikestele edusammudele: märka hetki, kui suudad käituda teisiti; iga samm tervislikuma suhtluse suunas on tähtis.

Nartsissism töökohal ei ole ainult individuaalne väljakutse; see on meeskonna probleem. Meeskonnad vajavad strateegiaid, et kaitsta koostööd, näiteks rollide ja piirangute selgeks määramine ja piiride kehtestamine, grupi edusammude ja kollektiivsete pingutuste tähistamine, empaatia arendamise tegevuste soodustamine, juhtkonna kaasamine ja tagasiside andmine käitumise, mitte isiksuse kohta.

Teadlikkuse ja mõlemapoolse pingutuse abil võib enesekindlus muutuda varaks, mis edendab edu kõigile.