Läbipõlemine tööl: Miks tegutsemine on nüüd oluline
Anastassia Murašina
10. oktoobril 2024 tähistame maailma vaimse tervise päeva, mille teemaks on “On aeg muuta vaimne tervis töökohal prioriteediks.” Selle raames otsustasime rääkida ühest olulisest ja üha tavalisemaks muutuvast probleemist – läbipõlemine.
Läbipõlemine on seisund, mis on põhjustatud kroonilisest stressist, mõjutades nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Inimene võib tunda end kurnatuna, kaotada motivatsiooni ja huvi töö vastu, kogeda pidevat väsimust ning tunda, et ei suuda ülesandeid täita nii hästi kui varem. Pikaajaline stress ja läbipõlemine võivad
Kristiina lugu: Läbipõlemise sümptomid ja põhjused
Võtame näiteks Kristiina (nimi muudetud), kes töötas projektijuhina suures rahvusvahelises organisatsioonis. Alguses oli Kristiina oma töö suhtes väga entusiastlik, pühendunud ja alati valmis võtma lisavastutust. Ta juhtis korraga mitmeid projekte
ja tema kolleegid kiitsid teda töötahte ja pühendumuse eest. Kuid aja jooksul
hakkas Kristiina end pidevalt väsinuna tundma, tema ülesanded tundusid üle jõu käivad ja ta ei leidnud enam rõõmu tegevustes, mida ta kunagi armastas.
Kristiina hakkas tööl vigu tegema, kuid süüdistas iseennast ja püüdis veelgi rohkem töötada, et
kompenseerida. Tal oli üha raskem iga päev tööle minna, suhted kolleegidega muutusid pingeliseks ja isegi kodus ei suutnud ta tööle mõtlemist lõpetada.
Vaatamata oma pingutustele tundis ta pidevalt, et ei suuda tööandja ootusi täita.
Kristiina lugu on kahjuks paljudele tuttav. Tema läbipõlemise põhjuseks oli krooniline stress, mis tulenes ületöötamisest, töökoormuse survest, töö- ja eraelu tasakaalu puudumisest ning pidevast vajadusest ootusi täita.
Kristiina ei teadnud, millal peatuda ja endale puhkust anda, mis viis lõpuks vaimse ja füüsilise kurnatuseni.
Psühholoogi soovitused läbipõlemise ennetamiseks
Siffi psühholoog soovitab Kristiinale ja teistele sarnases olukorras olevatele inimestele mitmeid samme läbipõlemise ennetamiseks:
Seadke prioriteedid ja delegeerige ülesandeid: Te ei pea kõike ise tegema—keskenduge olulistele asjadele ja laske teistel ülesandeid täita, et saavutada paremaid kollektiivseid tulemusi
Tehke pause ja puhkake: Regulaarsed pausid tööpäeva jooksul ning töö ja puhkuse tasakaalu säilitamine on läbipõlemise ennetamisel võtmetähtsusega.
Seiske oma piiride eest: Säilitage tervislik tasakaal töö ja eraelu vahel, vältides liigseid ületunde ning mitte tuues tööd koju.
Leidke tuge: Rääkige oma juhendajate või kolleegidega, kui tunnete end töökoormuse tõttu ülekoormatuna. Vajadusel otsige professionaalset vaimse tervise tuge.
Mida saavad juhid teha, et toetada töötajaid ja ennetada läbipõlemist?
mängivad töötajate heaolu tagamisel olulist rolli.
Siin on mõned soovitused juhtidele, kuidas aidata oma meeskondades läbipõlemist ennetada:
Loo avatud ja toetav töökeskkond: Töötajad peaksid tundma, et saavad oma probleemidest ja vajadustest avatult rääkida ilma hirmuta, et neid hinnatakse.
Jälgi töökoormust ja paku paindlikkust: Töökoormused peavad olema realistlikud ning tööandjad peaksid pakkuma paindlikkust, et aidata töötajatel töö- ja eraelu tasakaalustada.
Paku vaimse tervise tuge: Regulaarne vaimse tervise koolitus ja toetusprogrammid töötajatele aitavad läbipõlemist ennetada. On oluline, et need programmid oleksid tõhusad, kättesaadavad ja töötajatele lihtne anonüümselt abi otsida.
Tunnusta ja väärtusta töötajaid: Tunnustuse puudumine ja pidev surve on läbipõlemise levinud põhjused. Juhid peavad regulaarselt andma positiivset tagasisidet ja tunnustama töötajate tööd.
Kuidas Tiina, edukas meeskonnajuht, ennetas läbipõlemist oma meeskonnas
Tiina on meeskonnajuht keskmise suurusega tehnoloogiaettevõttes, kus konkurents on tihe ja tähtajad on lühikesed. Töökoormus on väga suur ja viimase kuue kuu jooksul on stressitase Tiina meeskonnas märkimisväärselt tõusnud.
Paljud tema kolleegid on hakanud näitama läbipõlemise märke – väsimust, pidevat frustratsiooni ja motivatsiooni langust.
Kuid Tiina suutis selle trendi oma meeskonnas ennetada. Kuidas?
Tiina alustas avatud suhtlemisega. Iga nädal pidas ta oma meeskonnaga lühikesi koosolekuid,
kus kõik said oma töökoormust, muresid ja ettepanekuid avatult arutada. Selle asemel, et
lihtsalt kuulata, pakkus Tiina konkreetset tuge, olgu selleks siis töökoormuse ümberkorraldamine või lisavahendite leidmine. Kogu meeskond tundis, et neil on vabadus oma arvamust avaldada ilma hirmuta, et neid hinnatakse.
Tiina jälgis meeskonnaliikmete töökoormust ja arvestas iga inimese võimekust ja hetkeolukorda. Kui töötaja tundis end ülekoormatuna, võttis Tiina aega, et prioriteete ümber hinnata ja pakkuda paindlikke töötingimusi. Näiteks lubas ta oma meeskonnal töötada kodust ja paindlike graafikute alusel, et aidata neil paremini töö- ja eraelu tasakaalustada.
Vaiksed pärastlõunad on suurepärased võimalused oma meeskonnale aega tagasi anda
Lisaks füüsilisele tervisele hoolis Tiina ka oma meeskonnaliikmete vaimsest tervisest.
Ettevõttel oli juba vaimse tervise programm, kuid Tiina tagas, et töötajad mõistavad, kuidas ja millal seda kasutada. Ta julgustas meeskonda osalema ettevõtte pakutud vaimse tervise koolitustel ja tegi vabatahtlikult ettepaneku, et meeskonna koosolekud sisaldaksid aega, kus igaüks saaks jagada midagi, mis on hiljuti rõõmu valmistanud. Tiina tutvustas ka “vaikseid pärastlõunaid”, mille käigus töötajatel oli lubatud võtta 30-minutiline isiklik paus raamatu lugemiseks, mediteerimiseks või lihtsalt lõõgastumiseks.
Tiina teadis töötajate tunnustamise olulisust. Iga kuu lõpus pidas ta väikese “tänulikkuse hetkede” kohtumise, kus ta tunnustas oma meeskonnaliikmete panust ja
saavutusi. Tiina ei keskendunud ainult suurtele saavutustele – ta
tunnustas ka väikeseid samme, mis aitasid kaasa meeskonna üldisele edule. Meeskond tundis, et nende tööd hinnatakse, ja nad võisid olla uhked.
Tänu Tiina lähenemisele püsib tema meeskond motiveeritud, produktiivne ja suudab läbipõlemist ennetada. Töötajad teavad, et neil on juht, kes hoolib nende heaolust ja on pühendunud tagama, et nende töö- ja eraelu on tasakaalus.
Läbipõlemine on tõsine probleem, mis mõjutab nii töötajate vaimset kui ka füüsilist tervist.
Õigeaegne ennetamine ja teadlikkus aitavad vältida selle eskaleerumist. On oluline, et nii
töötajad kui ka juhid tunneksid läbipõlemise märke ja töötaksid koos selle ennetamiseks,
toetades tööjõu vaimset tervist. Maailma vaimse tervise päeva tähistamine on suurepärane võimalus rõhutada vaimse tervise tähtsust töökohal prioriteediks seadmise vajalikkust.
Anastassia on psühholoog, kes on spetsialiseerunud nõustamispsühholoogiale, töökeskkonna heaolule ja grupifasiliteerimisele. Ta arendab organisatsioonidele vaimse tervise strateegiaid ja tööriistu, kujundab ja viib läbi koolitusi ning aitab meeskondadel luua tervislikumaid ja toetavamaid töökeskkondi.
Anastassia Murašina
