Mõned kõige levinumad magamisraskused on norskamine, unetus, parasomnia, öine rahutus ja narkolepsia.
Praegune materjal keskendub unetusele, kuna psühhoteraapia võib oluliselt aidata selle konkreetse unehäire ravis. Unetust mõistetakse kui uinumise raskusi ja rahutut katkestatud und. Enamik inimesi kogeb ajutisi ja lühiajalisi magamisprobleeme. Seda tüüpi lühiajaline unetus on üks viis keerulistele elusündmustele reageerimiseks.
Unetus võib kergesti korduda ja kesta pikematel eluperioodidel. See võib hakata inimest kurnama ja häirima igapäevaelu. Magamatus võib märkimisväärselt mõjutada kannatavat inimest – tal ei pruugi olla energiat suhelda sõpradega, nautida hobisid või osaleda muudes tegevustes.
Unetust võivad põhjustada tõsised füüsilised haigused, psühholoogilised häired, uimastite tarbimine ja muud esmased uneprobleemid (nt uniapnoe). Ligikaudu 1-2% elanikkonnast kannatab esmase unetuse all, mis tähendab, et see ei ole seotud eelmainitud haiguste ja häiretega.
Minevikus ei peetud esmast unetust tõsiseks, kuid tänapäeval on see rohkem tähelepanu saanud, sest unetus on oluline riskitegur depressiooni või ärevushäire tekkeks. Unetus viib sageli tootlikkuse languseni, tööõnnetusteni ja suurema alkoholitarbimiseni.
Esmast unetust võivad põhjustada stress, ebaregulaarne uneaeg (nt vahetustega töö) või elustiil, mis hõlmab halbu toitumis- ja kehalise aktiivsuse harjumusi.
Unerütm
Mine magama ja ärka üles samal ajal– ka nädalavahetustel, isegi kui oled väsinud. Stabiilne rütm aitab und parandada. Kui sa ei uinu 10–20 minuti jooksul, siis tõuse voodist ja tee midagi rahustavat ning lõõgastavat, näiteks loe ajakirja, mediteeri vms.
Unerutiin
Püüa luua “magamamineku rutiin”– näiteks raamatu lugemine, soe vann või dušš, mediteerimine enne magamaminekut. Väldi ekraane vähemalt tund aega enne magamaminekut, sest mobiiltelefonid ja arvutid peegeldavad sinist valgust, mis võib takistada vajalike ainete tootmist ajus.
Uni ja voodi
Kasuta voodit ainult magamiseks või seksuaalseteks tegevusteks. On oluline, et voodi ja magamise vahel oleks käitumuslik seos.
Kofeiini tarbimine
Väldi jooke, mis sisaldavad kofeiini. Püüa reguleerida kofeiini kogust ja vältida ergutavaid jooke õhtul.
Mõtted
Pööra tähelepanu mõtetele, mis on seotud unetusega. Mõnikord võid karta järgmisel päeval tegevuste sooritamist. Inimesed suudavad suurema osa ülesandeid täita ka väsinuna. Püüa olla enda vastu kaastundlik ja tunnusta ennast kõiges, mida oled suutnud teha.