10. oktoobril 2024 tähistame Maailma vaimse tervise päeva, mille teemaks on „On aeg muuta vaimne tervis töökohal prioriteediks.” Sellega seoses oleme otsustanud rääkida ühest olulisest ja üha levinumast probleemist – läbipõlemisest.
Läbipõlemine on kroonilise stressi põhjustatud seisund, mis mõjutab nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Inimene tunneb end kurnatuna, kaotab motivatsiooni ja huvi töö vastu, kogeb pidevat väsimust ning ei suuda oma tööülesandeid täita nii hästi kui varem. Pikaajaline stress ja läbipõlemine võivad
Kristiina lugu: Läbipõlemise sümptomid ja põhjused
Vaatame näiteks Kristiinat (nimi muudetud), kes töötas projektijuhina suures rahvusvahelises organisatsioonis. Algselt oli Kristiina oma töö suhtes väga entusiastlik, pühendunud ja alati valmis võtma lisavastutusi. Ta juhtis korraga mitut projekti
ja tema kolleegid kiitsid tema tööeetikat ja pühendumust. Kuid aja jooksul hakkas Kristiina tundma end pidevalt väsinuna, tema ülesanded tundusid üle jõu käivatena ja ta ei leidnud enam rõõmu tegevustes, mida kunagi armastas.
Kristiina hakkas töö juures vigu tegema, kuid süüdistas ennast ja üritas tööd veelgi kõvemini teha, et
kompenseerida. Talle muutus iga päevaga üha raskemaks tööle minna, suhted kolleegidega muutusid pingeliseks ja isegi kodus ei suutnud ta lõpetada tööle mõtlemist. Vaatamata oma pingutustele, tundis ta pidevalt, et ei vasta oma tööandja ootustele.
Kristiina lugu on kahjuks tuttav paljudele. Tema läbipõlemise põhjustasid pidev stress ületöötamisest, töökoormuse surve, töö- ja eraelu tasakaalu puudumine ning pidev vajadus täita ootusi. Kristiina ei teadnud, millal peatuda ja endale aega anda, mis lõpuks viis vaimse ja füüsilise kurnatuseni.
Psühholoogi soovitused läbipõlemise ennetamiseks
Siffi psühholoog soovitab Kristiinale ja teistele sarnases olukorras olijatele mitu sammu läbipõlemise ennetamiseks:
Sea prioriteedid ja jaga ülesandeid: Sa ei pea ise kõike tegema – keskendu olulistele asjadele ja lase teistel võtta ülesandeid, et saavutada paremaid ühiseid tulemusi.
Võta pause ja puhka: Regulaarne pauside tegemine tööpäeva jooksul ning töö ja puhkuse vahel tasakaalu hoidmine on läbipõlemise ennetamisel võtmetähtsusega.
Seisa oma piiride eest: Hoia tervislikku tasakaalu töö ja eraelu vahel, väldi ületunde ning ära too tööd koju kaasa.
mängivad olulist rolli oma töötajate heaolu tagamisel.
Siin on mõned soovitused, mida juhid saavad teha, et aidata oma meeskonnal vältida läbipõlemist:
Loo avatud ja toetav töökeskkond: Töötajad peavad tundma, et nad saavad oma probleemidest ja vajadustest avameelselt rääkida, ilma kartuseta, et neid hukka mõistetakse.
Jälgi töökoormust ja paku paindlikkust: Töökoormus peab olema realistlik ja tööandja peaks pakkuma paindlikkust, et aidata töötajatel säilitada töö ja eraelu tasakaalu.
Paku vaimse tervise tuge: Regulaarsed vaimse tervise koolitused ja toetusprogrammid töötajatele võivad aidata läbipõlemist ennetada. Samuti on oluline tagada, et need programmid oleksid tõhusad, juurdepääsetavad ja et töötajatel oleks lihtne anonüümselt abi otsida.
Tunnusta ja väärtusta töötajaid: Tunnustuse puudumine ja pidev surve on sagedased läbipõlemise põhjused. Juhid peavad regulaarselt pakkuma positiivset tagasisidet ja tunnustust töötajate töö eest.
Kuidas Tiina, edukas meeskonnajuht, ennetas läbipõlemist oma meeskonnas
Tiina töötab keskklassi tehnoloogiaettevõttes meeskonnajuhina, kus konkurents on tihe ja tähtajad pingelised. Töökoormus on väga suur ja viimase kuue kuu jooksul on stressitasemed Tiina meeskonnas oluliselt tõusnud. Mitmed tema kolleegid on hakanud näitama läbipõlemise märke – väsimus, pidev pettumus ja motivatsiooni langus.
Aga Tiina suutis seda trendi oma meeskonnas ennetada. Kuidas?
Tiina alustas avatud suhtlusest. Igal nädalal korraldas ta oma meeskonnaga lühikesi kohtumisi,
kus kõik said avameelselt rääkida oma töökoormusest, muredest ja ettepanekutest. Selle asemel, et lihtsalt kuulata, pakkus Tiina konkreetset tuge, olgu selleks töökoormuse ümberkorraldamine või lisaressursside leidmine. Kogu meeskond tundis, et neil oli vabadus avalikult rääkida, ilma hukkamõistu kartmata.
Tiina jälgis meeskonnaliikmete töökoormust ja arvestas iga inimese võimekuse ja hetkesituatsiooniga. Kui töötaja tundis end ülekoormatuna, võttis Tiina aega prioriteetide ümberhindamiseks ja pakkus paindlikke töötingimusi. Näiteks lubas ta oma meeskonnal töötada kodukontorist ja paindliku graafikuga, et aidata neil töö- ja eraelu paremini tasakaalustada.
Vaiksed pärastlõunad on suurepärased viisid, kuidas anda meeskonnale aega iseendale.
Füüsilise tervise kõrval hoolis Tiina ka oma meeskonnaliikmete vaimsest tervisest.
Ettevõttel oli juba vaimse tervise programm, aga Tiina hoolitses selle eest, et töötajad teaksid, kuidas ja millal seda kasutada. Ta julgustas meeskonda osalema ettevõtte poolt pakutud vaimse tervise koolitustel ning tegi ettepaneku, et meeskonna koosolekutel oleks aega ka igaühel jagada midagi, mis neid hiljuti õnnelikuks tegi. Tiina tutvustas ka „vaikseid pärastlõunaid”, mille ajal töötajatel lubati võtta 30-minutiline isiklik paus, et lugeda raamatut, mediteerida või lihtsalt lõõgastuda.
Tiina mõistis, kui tähtis on töötajate tunnustamine. Iga kuu lõpus pidas ta väikest tänukohtumist, kus ta tunnustas oma meeskonnaliikmete panuseid ja saavutusi. Tiina ei keskendunud ainult suurematele saavutustele – ta tunnustas ka väikeseid edusamme, mis aitasid kaasa meeskonna üldisele edule. Meeskond tundis, et nende tööd hinnatakse ning neil on põhjust tunda uhkust.
Tänu Tiina lähenemisele on tema meeskond motiveeritud, produktiivne ja suudab läbipõlemist vältida. Töötajad teavad, et neil on juht, kes hoolib nende heaolust ja on pühendunud tagama, et nende töö ja isiklik elu oleks tasakaalus.
Läbipõlemine on tõsine probleem, mis mõjutab töötajate vaimset ja füüsilist tervist.
Õigeaegne ennetamine ja teadlikkus aitavad vältida selle süvenemist. On oluline, et nii
töötajad kui ka juhid tunneksid ära läbipõlemise märgid ja teeksid koostööd selle ennetamiseks,
toetades töötajate vaimset tervist. Maailma vaimse tervise päeva tähistamine on suurepärane võimalus rõhutada, kui oluline on muuta vaimne tervis tööl prioriteediks.
Anastassia on psühholoog, kes on spetsialiseerunud nõustamispsühholoogiale, töökeskkonna heaolule ja grupifasiliteerimisele. Ta arendab organisatsioonidele vaimse tervise strateegiaid ja tööriistu, kujundab ja viib läbi koolitusi ning aitab meeskondadel luua tervislikumaid ja toetavamaid töökeskkondi.
Anastassia Murašina
